Neljas päev

Ärgates nautisime hommikusööki rikkaliku valikuga rootsi lauas ja oli ilmselge see, et õhtusest Budapesti imetlemisest jäi meile väheks ja enne Balatoni poole suundumist otsustasime veel kaifida Budapesti suursugust ilu.



Kangelaste väljak







Parlamendihoone






Budapesti lilleline ilu



Liikliemiseks on sobilikud erinevad vahendid...





Üllatuseks jäi meie teele loomaaed ja kuna olime mõelnud,et kui see peaks juhtuma siis selle külastuse ka me oma päeva mahutame.

Kuidagi väga külastaja ja loomasõbralik oli Budapesti loomaaed, ei saanudki aru,et loomaias olime, kõik oli kuidagi lähedal ja ei tulnud sellist loomade vangistatuse tunnet.
Osade elukate territooriumile lasti läbi aia sisse ja sai loomadega koos aias olla:) Ei olnudki väga hirmus...
Minu jaoks uudne oli liblikate eksponeerimine





ja kaelkirjakut polnud ma ka varem oma silmaga nänud.





Viimastega oli selline lahe lugu,et külastajad näksisid soolapulki mõnusalt ja kirjak avastas,et need sobivad tallegi ja ahmitses oma süütute silamdega ringi vaadates ja lilla keelega limpsates neid mõnusalt oma kõhtu...
Samuti olid imenunnud mingid suslikusarnased loomad keda sai päris-päris lähedalt silmitseda.



Täpset liiginime ma siinkohal nimetada ei mõista kahjuks...
Lisaks nii ilusa värviga lindu polnud ma ka varem näinud...



Vana rahu ise...





Budapesti oleks huviga vaadanud veel tunde ja võibolla isegi päevi kuid meid ootasid juba uued ja põnevad vallutused nagu seda näiteks Martonvasar Brunswicki loss, mis asub Budapestist 35 km eemal...







Lossi õuel jalutamine tasuta, kui oleks huvi olnud ka siseruumidesse minna siis oleks tulnud natuke pappi välja käia.

No nii! Budapest imetletud, loss uudistatud jätkasime oma seiklusi Balatoni suunas ja plaanide kohaselt pidime end õhtuks loksutama balatoni ääres asuvasse Zamardi kämpingusse.

Palavusest piinatud ja seiklemisest räsitud palusime järjekordselt abi GPS-ikeselt ja teekond jätkus.
Mõnda aega juba liikumises olnud ei jaganud me enam pointi välja sest gepsukene juhatas meid kuidagi väga veidralt väikseid kõrvalteid ja nagu mitte väga mõistlikku marsruutipidi. Vaat see on kui usaldad masinaid ja oma peaga mõelda enam ei mõista-kohe valel teel!? Nu ja avastasime,et miskil arusaamatul moel oli meid abistav aparatuur rattamarsruudi valinud.. Ühesõnaga pilt oli selge ja häälestasime seadme ringi ning saime tunduvalt mõistlikumale rajale.
Aga niikui ikka, pole halba ilma heata -kõhud ju olida ka juba tühjad ja planeerimsime end natuke kosutada ning "jalgrattateele" sattus üks söögikoht (Finom Etkek Haza Pizzeria) kus otsustasime oma keha kinnitada ja see osutus ülimalt positiivseks elamuseks.
Nimelt ei osanud selles kohas keegi ühtegi sellist keelt millest meie ka aru oleksime saanud ja tellimuse tegemiseks olime sunnitud kasutuse võtma erievaid looma hääli. Tulemuseks oli uskumatult suur vaagnatäis kartuleid,toorsalatit ja liha ning imehea mineraalvesi. Sõime, jõime, kiitsime lahket pererahvast kosutava eine eest, mis oli tõsiselt nauditav ja maitsev!:)
Edasi Balatoni suunas!
Balatoni lähistele olime hämmingus kui palju rahvast ja autosid seal liikus... Kellaaeg oli ikka juba üsna õhtus ka, oleks natuke rahu ja vaikust soovinud nautida aga kus sa sellgea-selgus,et seal lähistel oli sel õhtul kontsert ja kisa-kära oli rohkem kui rubal eest. Lõpuks kui enda telgile ka tibatillukese nurgakese leidsime jalutasime õhtuse järve kaldal ja seejärel pugesime telki väsinud konte sirutama. Sel ööl oli magamisest asi kaugel sest kontsert läks sujuvalt üle ühtlaseks ja üsna valjuks tümpsuks, mis kestis hommikuni... A no mis seal ikka piriseda, ise ju läksime ja valisime selle koha puhkamiseks...




Neljanda päeva läbisõit 128 km.