Kuues päev

Linnulauluga üles, väike hommikune kehakinnitamine, kodinad kokku ja autonina Slovakkia suunas algas kuues päev. Metsikus palavuses , õnneks jahedas autos ületasime kümme minutit enne kahte (kogu reisi kirjeldus on Eesti aja järgi , olgugi,et alates Poolast oli kell tund aega tagapoool) Ungari - Slovakkia piiri. Juba omaseks saanud Ungari forint asendus euroga... Vot see oli karm! Kujutame nüüd ette, et oled harjunud tuhandetega ( 10EEK=180,8 HUF=0,60 EUR) ja ühe hetkekga tundub kõik nii odav!!! Siinkohal aitas meie kulutused jätkuvalt kontrolli all hoida Tavidi valuutaspikker (www.tavid.ee/index.php?main=577), mille olime juba kodus rahakoti vahele paigutanud. Pealelõunasel ajal jõudsime Bratislavasse, sooja oli 38 kraadi ja selles lõõskavas kuumuses tegime jalutuskäigu vanalinnas. Esmaspäeviti on enamus muuseumid ja ka osa kaupluseid suletud. Samas , oligi hea rahulik vanalinna ilu nautida:)

Bratislava vanalinn

Bratislava uudistatud jätkasime teed Viini suunas.
Paarkümmend minutit enne kella viite ületasime Slovakkia-Austria riigipiiri ja enne seitset ilutseski kogu oma uhkuse ja hiilgusega meie ees Viin.



Siinkohal ei saa jälle mainimata jätta meie ustavat reiskaaslast Tom-i mis oma mälusopist urgitses meile Viini infopunkti aadressiks mingi salapärase asutuse, mille tegevusala jäi meile selgusetuks ja see ei olnud kaugeltki see infopunkt kuhu meie jõuda soovisime. Muiete saatel mainis sealne sõbralik töötaja, et ahah et kas Tom-Tom juhatas teid jne...Selge, selge, saame hakkama jne.... Sinna olevat enne meid juba hulk turiste sattunud ja viinitari sõbralikkusele ja lahkusele siinkohal kümme punkti kuna organiseeris meile linnakaardi, viitas vaatamisväärsustele, andis tasuta parkimiskaardi kümneks minutiks ja palju kasulikku infot veel ja veel:).
Päris keeruline oli kesklinnas parkimiskohta leida olgugi,et parkimine on seal kella 7-st 22-ni tasulie (1,2 EUR/h parkimispiletitega kaubeldakse alko-ja tubakapoodides, bensukates, turismiinfopunktides, piletiputkades...) .

Mmmm millised lummavad vaated ja tänavad...

Viin ja Ooperiteater- need käivad alati koos:)





Majesteetlik Burgtor




Burgtor prints Eugeni kujuga



Klõbisevate kapjade, läikiva karvkattega hobused ja uhked kaarikud...



tänavakunstik usinuse ja hoolikusega oma andeid eksponeerimas....



Ankeri kell Hoher Marktil




Stadpark Straussi monumendi, väga omapärasee kell-lillepeenra ja Muusikaühingu majaga ....







Sankt Stephani Toomkirik, mille roheline kuppel peidab endas Pummerini , 20-tonnist kella, mis valati Viini piiramise aegu 1683 aastal türklastelt saagiks saadud sajast kahurikuulist.



Juba reisi ettevalmistades sai selgeks,et Viinist ei saa lahkuda ilma kui oled mõnes välikohvikus kohvi joonud ja sumisedes sealsesse rahvahulka ennastunustavalt sulandunud mõneks hetkeks...

Kui nüüd tagasimõeldes Viini peale mõtlen siis külmavärinad tulevad peale. See on linn kuhu tahaks veel kindlasti tagasi minna ja nautida kõike sealset viiulimuusika ja tänavasumina saatel veel ja veel...

Käidud-tehtud-nähtud sai palju ja 398 km autosõtu lisaks...Austria teedel sõitmiseks tuleb teemaksu maksta aga kuna meie selle pisisja riiki sisenedes unustasime ja alles Viinis meenus,et ah jaaaaa siis otsustasime ebameeldivuste vältimiseks öö hakul veel Austriast Tsehhi suunas kihutada...
Kui kell oli juba tunnikese järgmises päevas olnud, vuhisesime meie sujuvalt Tsehhi territooriumile ja leidsime endale sobiva ööbimiskoha Mikulovi linnas hotellis Marcinćak.